Kõlab tuttavalt? Taolised võivad olla nii mõnegi ettevõtte turundussõnumid. Kolmesajaeurone logo, klišeena mõjuv hüüdlause ja kuivad tekstid kodulehel ei kõneta kahjuks kedagi.
Mäletad veel neid aegu, kui sai sõpradega koos olles naerda nii, et järgmisel päeval kõhulihased valutasid? Või neid hetki, kus piisas vaid pilgust, et teineteist mõista? Seda, kuidas koos olles said väikestest mõtetest alguse suured ideed? Ja need uued mõttesähvatused, mis justkui paisu tagant valla pääsedes lammutasid üksiolekust tekkinud eikuhugi viivad heietused? Kõik see sündis tänu koosolemisele.
Sünergia, mis tekib üksteise mõistmisest, on võimas.
Kuidas saada teada, mis toimub inimeste mõtetes?
Ausat tagasisidet on keeruline saada, sest meid on kasvatatud viisakaks: küsides enda tuttavatelt, sõpradelt või klientidelt tagasisidet, annavad nad ilusaid vastuseid.
Keegi ei taha olla see ebameeldiv tüüp, kes tõe näkku ütleb. Nii see elevant istubki toas, lõhub maja, segab naabreid, häirib külalisi – aga meie teda ei märka.
Esimene asi, mida peaksime tegema, kui tahame tõepoolest mõista enda sihtrühma, on vaigistada iseenda mõtted. Kõrvaltvaataja rolli asudes võime märgata asju, mida varem ei märganud. Nii sünnib pinnas, kuhu saab külvata uusi mõtteidusid.
Ole uudishimulik, avatud ja erapooletu!
Hakka salakuulajaks
Leia enda sihtrühmaga sobivad sotsiaalmeediagrupid ja hakka salakuulajaks. Vaata, mida, miks ja kuidas inimesed postitavad ja kommenteerivad.
Uuri enda konkurentide sotsiaalmeedia lehti, ehk leiad sealt klientide tagasisidet? Ole kui detektiiv, kelle missioon on tuua tõde päevavalgele. Märka detaile, pane tähele inimeste kõneviisi.
Unusta kõik oma varasemad eeldused ja teadmised. Pane kirja kõik, mida kuuled ja näed.
Olen teinud selle vea, et raiskasin hulga aega sihtrühma uurimisele ja kirjutasin mitu lehekülge infot, kuigi tegelikult kopeerisin peamiselt foorumitest ja sotsiaalmeediast inimeste kommentaare. Tulemus oli puder ja kapsad, millest ei saanud midagi aru, ammugi ei tahtnud sealt järeldusi teha.
Oluline on mõelda enda jaoks läbi süsteem, kuidas infot sorteerida.
Selleks, et saaksid teha enda jaoks praktilise kokkuvõtte, võid kasutada ühte tabelit, mille leiad siit. Tabel on pärit raamatust „Sell Like Crazy“, mille on kirjutanud King Kongi turundusagentuuri asutaja Sabri Suby.
Kui see tabel sinu loogikaga ei sobi, kohenda see enda jaoks ümber. Mõte on see, et juba info kogumisega alustades tead, kuidas plaanid infot sorteerida, nii et saaksid teha õiged järeldused.
Selliste tööde puhul on tüütu, et need võtavad palju aega. Sama häiriv on ka akende teipimine toa värvimise puhul, tahaks ju kohe võtta pintsli ja seinad üle võõbata. Seda mõtteviisi kinnitab ka vanarahva tarkus „seitse korda mõõda, üks kord lõika“.
Enne kui sul ei ole aimu sellest, mida sihtrühm päriselt tunneb ja mõtleb, ei saa luua mõjuvaid sõnumeid.
Veel nippe, kuidas saada teada, mida sihtrühm mõtleb
Guugeldades pakub otsingumootor variante ehk kõige populaarsemaid otsinguid, mida inimesed on internetis teinud. See vihjab, mille kohta inimesed päriselt infot koguvad.
Kasuta tööriista AnswerThePublic. Eestikeelsete sõnadega see kahjuks hästi ei toimi, aga inglise keeles saad palju häid küsimusi, millele enda turundussõnumites vastuseid leida. Proovi järele, see on tasuta!
Nüüd, kui on teada sihtrühma kõhklused, hirmud, lootused ja unistused …
… on aeg katsetada esimeste sõnumitega ehk vaadata, mis mõjub ja mis mitte.
Selleks, et saada teada, kas oled enda turundussõnumiga märki tabamas, on vaja mõõta tulemusi.
Võid alustada Google Analyticsist. Seo see enda kodulehega ning jälgi Google Search Console’i abil, millised sõnumid pälvivad kõige rohkem tähelepanu.
Statistikat näed ka sotsiaalmeedias.
Kui märkad, et mingi nool lendab alati kümnesse, on aeg seda sõnumit võimendada ehk reklaamirahaga levikule kaasa aidata. Nii saadki enda turundustaristu tööle ja ei pea enam mõtlema, miks kaovad sajad eurod reklaamiraha justkui õhku, ilma et tooksid käegakatsutavaid tulemusi.